Ma ei saa aru, kuidas ta on selline tuulepea, kui teised meie peres on vastutustundlikud? Miks hakkas Jaanus jooma, kui meie peres ei liialdata alkoholiga? Sageli arvatakse, et peamised on iseloomujooned pärilikud ja tulenevad geenidest. Tänaseks on teada, et varases lapsepõlves kogetud kiindumussuhte mustrid määravad milliseks kujunevad meie suhted täiskasvanuna. Ainult osa iseloomust on mõjutatud geenidest ja ülejäänu kujuneb välja tänu keskkonnale, kus laps üles kasvab. Perekond on süsteem, kus kõik mõjutavad kõiki ja pereliikmete vahelised mustrid korduvad põlvest põlve.
Eriti selgelt ilmnevad mustrid perekondades, kus mõni pereliige kuritarvitab alkoholi, aineid, on pikaajaliselt haige, nartissist, emotsionaalselt ebaküps või vägivaldne. Ta mõjutab kogu perekonda, suguvõsa, sõpruskonda ja töökollektiivi ning kõik kohanevad tema käitumisega hoolimata sellest, kas see neile meeldib või mitte. Kohanedes kujuneb välja personaalne toimetulekuviis, mis aitab paremini hakkama saada ebasobivate olukordadega. Nii tekivad rollid, mida hakatakse pidama inimese iseloomuks, kuigi see on ainult osaliselt tõsi. Rollid on nagu valeminad, mis peidavad enda taga inimese tõelist mina. Sharon Wegscheider Cruse toob välja raamatus „Another Choice“ kuus peamist rolli sõltuvushaige perekonnas : sõltlane, kaasaaitaja, kangelane, must lammas, nähtamatu, kloun.
SÕLTLANE ehk JÕEHOBU
Sõltlaste toimetulek suhete ja vastutusega on erinev, see sõltub sellest kui kaugele on sõltuvus arenenud. Inimene on kujunemas sõltlaseks kui ta hakkab tarvitama regulaarselt või periooditi järjest suuremaid koguseid. Kui ta ei suuda panna tarvitamisele piiri, siis muutub aine tema parimaks sõbraks, mis aitab hakkama saada stressi ning kõikide muude probleemidega. Sõltuvushaige elu tiirleb hankimise, tarvitamise ja taastumise karussellis. Nad muutuvad lähedaste suhtes ükskõikseks, kriitiliseks nt. süüdistavad neid selles, et nad joovad nii palju. Samuti võivad nad käituda ettearvamatult ja olla vastutustundetud tagajärgede osas. Kui sõltlane on pere peamine rahateenija, siis ta arvab sageli, et see annab talle õiguse teistega mitte arvestada. Aja jooksul kasvavad tema suhteprobleemid väga suureks, lisaks tekivad raskused rahalise toimetuleku või seaduse rikkumistega. Tommy Hellsten on kirjeldanud raamatus „ Jõehobu töökohal“ sõltlast, kelle käitumine ja harjumused häirivad lähedasi, kuid kõik eitavad seda ning teevad näo nagu probleem oleks kuskil mujal ja jõehobu ei oleks olemas.
Sõltuvuste ja kaassõltuvuse ekspert S. Wegscheider Cruse väidab, et pereliikmete toimetulekuviisid ja omandatud rollid ei kao ka siis, kui sõltlane hakkab täiesti kaineks, saab terveks või muudab ennast. Perekond jätkab oma sisseharjunud rollides ja neid võib tugevalt häirida kui keegi hakkab järsku teistmoodi käituma.
PÄÄSTJA ehk KAASAAITAJA
Kui keegi perekonnas on regulaarselt vastutustundetu siis hakkavad lähedased loomulikult muretsema. Mida suurem on nende mure, seda enam nad tahavad aidata ja päästa mis päästa annab.
Päästja võib olla nii lapsevanem, partner aga tihti on see üks sõltlase lastest. Enamasti kujuneb selleks pereliige, kes on sõltasega emotsionaalselt kõige enam seotud. Kui see on alaealine laps, siis ta võib muutuda oma vanemale puuduva partneri asendajaks ja võtab enda kanda vastutuse, et ema mured ära kuulata, isa hommikul üles äratada, teised lapsed viia lasteaeda, kodu korras hoida jne. Ta on hea ja kuulekas laps, kes aitab perel funktsioneerida.
Päästjad muutuvad sõltuvusele kaasaaitajaks kuna nad võtavad probleemide eest vastutuse endale nt. maksavad arveid, helistavad, vabandavad või peidavad pudeleid ja valavad ained kraanist alla. Tänu teiste abivalmile tegutsemisele, ei koge sõltlane oma tegude tagajärgi ning muutub aja jooksul väga hoolimatuks ja vastutustundetuks. Päästja püüab iga hinna eest hoida perekonda koos. Ta hakkab varjama seda kui halvasti asjad tegelikult on ja jääb oma murega üksi. Kuna ta on keskendunud päästmisele, siis kaotab ta kontakti reaalse olukorraga ja ei taju oma piire. Sageli unustab ta nii enda kui oma laste vajadused, sest ta sõltub sõltlasest samapalju või rohkem kui sõltlane pudelist.
Uurimused näitavad, et samasugune päästmiseprotsess toimub ka nartsissisti, vägivaldse, ebastabiilse või väga haige pereliikme puhul. Lähedased keskenduvad teise inimese „aitamisele“, olukorra kontrollimisele ja kaotavad endaga kontakti.
MUST LAMMAS
Miks sa ei võiks olla normaalne laps, selline nagu naabri Ants? Must Lammas tõmbab tähelepanu eemale sõltlase vastutustundetult ja hoolimatult käitumiselt ning aitab vanematel eitada omavahelisi probleeme. Must Lammas hakkab käituma halvasti, on tihti haige, õpib kehvasti, pissib voodisse jne. Ta harjub olema negatiivse tähelepanu keskmes ning kogeb sageli ebaõiglast kohtlemist. Ta tunneb end kõrvale tõugatuna ja seetõttu ei kinnitu peresüsteemi. Must Lammas leiab sõpru omasuguste väljatõugatute hulgast, ta jääb koolis istuma, hakkab jooma, aineid tarvitama, alustab varakult sugueluga. Ta omandab ohvri mentaliteedi, kipub kergesti teisi süüdistama ja tal on raske näha probleemides oma osa. Täiskasvanuna saab temast kergesti kas aine või töösõltlane. Ta on üksildane inimene, sest ta ei oska kuuluda. Musta Lamba õppetund on võtta enda eest vastutus, astuda välja kannataja rollist ja õppida ennast armastama.
KANGELANE
Kas sa muretsed sageli sellepärast mida teised sinust arvavad? Kui oluline on sulle jätta endast mulje kui väga tugevast ja veatust inimesest kelle elus on kõik suurepärane?
Tavaliselt on peres üks laps, kes võimaldab vanematel tunda uhkust. Kangelasel on sügav vajadus näidata, et kodus on kõik väga hästi. Ta varjab oma tublidusega, et ema joob, et isa peksab ja kodu on must. Kangelaslaps on saavutaja ja väga vastutustundlik. Tal on palju diplomeid, sest ta õpib hästi, esineb palju, armastab võistelda ja võita.
Täiskasvanuna jätkab ta saavutaja rollis, ta on töönarkomaan ja perfektsionist, kes ei oska puhata. Ülikõrged ootused endale ja teistele ei lase tal olla kohal ja tunda rahulolu. Liigne keskendumine saavutamisele muudab Kangelase lähisuhted pealiskaudseks. Tommy Hellsten väidab raamatus“ Jõehobu töökohal“, et valekangelast ravib ainult infarkt, sest alles siis on ta sunnitud peatuma ja endale otsa vaatama. Valekangelase rollist aitab välja kasvada saavutamise kiirrongilt maha astumine, aeglustumine, kohalolu harjutamine ja ehedate suhete arendamine.
NÄHTAMATU
Vähemat ühe lapsega pole vanematel probleeme kuna ta on märkamatu, hea ja tubli. Ta on häbelik, üksildane ning kodus on tal oma peidukohad, kus ta tunneb end turvaliselt. See laps on samuti perfektsionist, kes usub et ta tohib omma nähtaval ainult täiuslikuna. Ta on nagu kameeleon, kes kohaneb leplikult ja vaikselt ebamugavate olukordadega. Nähtamatu laseb ennast kergesti ära kasutada, kuna ta ei ole teadlik oma vajadustest ja ei oska öelda EI. Ta kogub endasse pahameelt, sest teised peavad tema headust iseenesest mõistetavaks ning ei oska temaga arvestada. Nähtamatu ei talu avalikku tähelepanu, see tekitab ärevust. Täiskasvanuna on tal raske luua lähisuhteid, sest ta ei oska ennast avada. Tema õppetund on õppida ennast väljendama ja olema nähtaval.
PESAMUNA ehk KLOUN
Perekonna kõige viimane laps leiab end sageli naerutaja rollis. Tema eest varjatakse muresid, sest tema on pere päikesekiir. Teda vajatakse, et hoida kerget lõbusat meeleolu, mis ei lase valusatel teemadel pinnale kerkida. Kloun oskab kõik naljaks pöörata, ta kipub olema pealiskaudne ja ei viitsi asjadesse eriti süveneda. Pesamuna jätab endast muretu, rõõmsa lapse mulje ja kellelegi ei tule pähe, et tal võiks olla suuri probleeme. Klouni sisse koguneb aja jooksul pettumus, sest teda ei võeta piisavalt tõsiselt. Kloun peab õppima olema ehe ja ta vajab head kuulajat, kedagi kes teda tõsiselt võtab, et ta ei hakkaks otsima lohutust alkoholist, ainetest või ületöötamisest.
Rollid on toimetuleku mehhanismid, mis kaitsesid meid lastena ja mida me hakkasime pidama oma olemuseks. Erinevates eluperioodides, liigume ühest rollist teise. Mõnikord saab Kangelasest Must Lammas ja vastupidi või Nähtamatu muutub Päästjaks. See on mask, mis ei lase sul kuulda seda, mida sinu hing räägib ja järgida, mida sa tegelikult vajad. Valemina järgi elamisest sündinud rahulolematus ja ärevus hakkab kaduma vaid teadlikule enesearengu teele asudes.
Ma ei pea sildistamist heaks tooniks, kuid arusaamine rollide mõjust olnud võti, mis on aidanud paremini mõista oma eluvalikuid ja suhteid. Rolliteooria lubas vabaneda valekujutlusest enda kohta ja leida viise kuidas elada tasakaalukamalt.
Kui sa lugesid neid kirjeldusi siis milliste rollidega tundsid sa kõige rohkem sarnasust, kui sa olid laps, teismeline, täiskasvanu?? Kuidas on erinevad rollid aidanud sul hakkama saada keerulistes inimsuhetes? Mida sa oled võitnud ja mida kaotanud tänu valeminadele? Kui sa mõtled oma päritolu perekonnale, siis milliseid rolle nemad kandsid?
30. augustil kl 18 toimub Holistika instituudis Kert Grünbergi loeng „Kontrollivajadus ja kaassõltuvus“.
6. oktoobril 2021 alustab uus toetusgrupp kaassõltlastele ja suhtesõltlastele, “ Eneseväärtustamise 12 sammu“. INFO: https://www.hingamistuba.ee/toetusgrupp-enesevaartustamise-12-sammu/
